Vabariigi aeg (alates 1991)

Leeklilled kaotavad oma populaarsuse, inimesed lahkuvad küladest linnadesse ja jõuab kätte suurte muutuste aeg. Avaneb raudne eesriie ja saabub kauaoodatud vabadus ja võimaluste aeg.

Kui vanasti toodi aedflokse mõisaaist taluaeda, siis 1991. aastal annetati eraaedadest aedflokse hoopis näiteks Sagadi mõisa püsilillepeenra istutamise tarbeks, mida tollane aednik Urmas Kaja rajama asus. Elle ja Enno Ahselt saadud aed-floksisordid olid järgmised: Frau Anton Buchner, Metshta, Grosse Triumph, Africa, Devushka iz Podmoskovje, Novinka, Gusljan, The King, Rayonant ja Gontsharov.

Tuleb märkida, et uued leeklillede sordid Venemaalt olid nüüd asjahuviliste aedadesse jõudnud, kust neid lahkelt ka jagati.

Tallinna Botaanikaaia töötaja Mari Seidelberg avaldab 1995. aastal raamatu pealkirjaga “Väike püsilille raamat”, kus ta nimetab sellel ajal Eesti aedades olevate aedfloksi sortide nimed:

• Valgeõielised sordid:
  Frau Anton Buchner, Mia Ruys, Sommerkleid, Wintermärchen
• Roosa-ja punaseõielised sordid:
  Africa, Camillo Schneider, Elisabeth Campbell, Festivalnyi, Feuerspiegel, Karmin, Lucas Schwinghammer, Moskvitshka, Nikolai Shtshors, Septemberglut, Tenor, Thor, Wiking
• Lillaõielised sordid:
  Le Mahdi, Ljubasha, Novinka, Tarass Shevtshenko, Uspeh, Widar, Wilhelm Kesselring
• Nõeljalehine e. padjand-leeklill (P.subulata L., P. setacea L):
  Atropurpurea, Aurora, Brightness, Lilakönigin, Maischnee, Rondsdorfer Schöne, Silver Blaze, Schneewittchen, Temiskaming, Valge Pilv, Vibid.

Euroopa püsikuks 2002. a valiti aedfoksisort David, jahukastele vastupidav lumivalgete õitega iludus.
Sellise info jõudmine Eestisse pani nii mitmeidki aiahuvilisi uuesti floksi peale mõtlema. Hakkasid tekkima esimesed floksikollektsioonid. Urmas Laansoo kirjutab Eesti Päevalehes 2003.aastal, et temal on floksisorte juba 60. Ta tutvustab uusi fantastilisi kirjulehelisi aedfloksi sorte nagu : Becky Towe, Pink Posie, Darwin Joice, Goldmine ja Frosted Elegance.

On ka teada, et hollandlane R. van Gaalen on aretanud 2001. aastal uue floksiseeria Feeling’s ja esimesed sordid nendest Red Feeling’s, Emty Feeling’s ja Natural Feeling’ on lähemal ajal Eestisse jõudmas.

Sellel ajal oli meie floksisortide valik aiaärides väike. Soovitatakse rohkem tähelepanu pöörata Phlox maculatale, kes:

• talvitub hästi
• on läikivate kitsaste lehtedega
• õitseb vara (alates juuni lõpust) ja rikkalikult
• lõhnab sulnilt, kuid mitte pealetükkivalt
• tõmbab tähelepanu on pikkade suurte ruljate õisikutega
• paljuneb ruttu ja moodustab tiheda, kauaõitseva puhmiku.

Laigulise floksi (Phlox maculata) sordid Eestis olid : Snowdon, Alpha, Natasha, Omega, Rosalinde, Miss Lingaard ja Magificense.

Ja juba 2008. aastal on taluaia floksist saanud moekaunitar! Lillede keeles tähendab aedfloks leppimist ja nõusolekut ja ühist keelt tuleb minna otsima õitsva floksikimbuga! Nii kirjutab Urmas Laansoo oma Eesti Päevalehe artiklis.Ta teeb kokkuvõtte sellest, et Eestis kasvatatakse küll Douglase, laigulist, meelis-, sämp- ja kevadfloksi, kuid vaid mõnel Eesti kollektsionääril on sileda, karoliina või karvase floksi sorte.
Suure sordivaliku (!) seast soovitatakse eelistada jahukastekindlamaid uuemaid sorte nagu: Katherine, Junior Dance, Lilac Flame, Miss Jessica, Miss Jill ,Miss Mary, jt.
Aias võiks olla ka mõni sõltuvalt valgusest värvi muutev sort nagu: Blue Paradise, Blue Boy, Amethyst.

Ärge unustage flokse! 2009, Eesti Päevaleht, Urmas Laansoo. Suurem tähelepanu pööratakse flokside haigustele, sest Euroopast tuleb aina uusi ja uusi sorte ning kasvatajad vajavad rohkem informatsiooni, et floksid ei haigestuks jahukastesse, mis nende väljanägemise iluaias rikub.
Müügile on tulnud esimene kahevärviline aedfloks Peppermint Twist ja kollast värvust õites sisaldav Sherbet Coctail .
Nii mõnestki floksihuvilisest on saanud kollektsionäär. On aedu, kus kasvab juba pea 50-70 erinevat sorti leeklilli (Phlox paniculata). Pööratakse tähelepanu seemikutele ja nime saavad mitmed uued floksid. Näiteks Elle ja Enno Ahsede aiast pärit ‘Pangodi Punane,’ (2015. aastast müüb seda aedfloksi juba Austria aiand Sarastro) ja Sulev Savisaare aiast ‘Sulev’

Seemik Pangodi Punane (Elle Ahse, 2009).

Paljude aretatud floksisortide hulgas leidub ka rohekate õitega esindajaid, kuid need on meil veel vähelevinud.
Artiklis ‘Leegitsevad floksid kaunistavad sügist’, 2010 Maakodu, õpetab Mari Seidelberg Tallinna Botaanikaaiast kuidas flokside eest õigesti hoolitseda, et nad oleksid terved ja kaunistaksid leegitsevalt sügist. Ei jäeta ka mainimata, et Rudolf Tamme poolt aretatud Helmi Puur on ikka veel Eestis aretatud sortidest kauneim.

Sulev Savisaar ajakirjas AED, 2010 seletab lahti kuidas klassifitseerida flokse õitseaja järgi:
- väga varajased - õitsevad juba jaanipäeva paiku
- varajased - õitsevad juuli alguses
- keskvarajased - õitsevad juuli keskel
- keskmise õitseajaga - õitsevad juuli lõpus
- keskhilised - õitsevad augusti algul
- hilised - õitsevad augusti keskel
- väga hilised - õitsevad september-oktoober.
Eesti Päevaleht, 2011, Urmas Laansoo väidab, et: Floksid on roosid ja liiliad troonilt tõuganud ning võtavad kogu tähelepanu endale. Oskuslikult valides saame rajada maist oktoobrini õitsva floksipeenra.
Flokside sordiaretuses püütakse saavutada uusi värve, pikemat ja varasemat õitsemisaega ning suurendada haiguskindlust.
Uuemad sordid, mis jõudnud Eestisse on sordirühmad: Flame, Peacock, Adessa, Junior.
Sordiaretuses on püütud saada ka looduslikel liikidel mitteesinevat kollast õietooni (Sherbet Coctail sün. Sherbet Blend).
Meil veel haruldane lumivalgete õitega Tiara näeb välja nagu täidisõieline sort. Tema kroonlehed on tihedalt keerdunud ja moodustavad rikkaliku õie. Õisik on omapärane ja kaunis.
Kollektsiooniaia omanik Aarne Kähr külastab 2011. aastal Venemaa floksikasvatajaid ja Sankt Peterburis toimuvat floksinäitust ning toob Eestisse ligi 15 uut aedfloksi sorti, mis koheselt väga populaarseks saavad. Nende seas olid: Bordjurnyi Belyi, Butonik, Gzhel, Molodost, jne. Nendest sortidest sai lisa ka Tartu Botaanikaaia floksikollektsioon. Hiljem toimus Vene aretajatega aed-floksisortide vahetus läbi Euroopa, kuna piirid olid kaubavahetuseks suletud.
Üks floksinäitustest Tallinna Botaanikaaias toimus 2012. aastal, kus rahvale esitletakse palju erinevaid aias kasvavaid sorte. Floksid on jälle moes! Floksiaretus kogub hoogu ja Eestisse jõuab igal aastal uusi põnevaid sorte.
Harvem kasvatatakse meie aedades karoliina floksi (P. carolina), siledat floksi (P. glaberrima) ja meelisfloksi (P. amoena).
Eesti dendroloogia selts Aino Aaspõllu juhendamise ja Comptouri reisibüroo vahendusel korraldas Venemaale Sankt Peterburgi floksinäituse külastuse. See andis võimaluse näha, mis toimub idanaabrite juures ja tuua kaasa imelisi vene sorte nagu: Anna Karenina, Golubaja Otrada, Knjaz Serebrjanyi, Ksenja, Moskovskie Zori, Mishenka, Molodost, Nezabudka, Prohlada, Ptitsa Sirin, Shapka Monimaha ja Taina.

Saksamaa kuulsat aretajat Peter zur Lindenit külastab 2012.aasta suvel Aarne Kähr.

Aarne Kähr ja Peter zur Linden flokside hingeelu arutamas.
Tema vahendusel jõuavad Eestisse täiesti uudsed saksa sordid nagu: Berliner Mauerblümchen, Betty-Marguerite, Feuerball, Fliederenzian, Werner Dittrich , Polarfuchs, jt.
Tekkib üha uusi floksihuvilisi, lisandub kollektsionääre ja suurenevad kollektsioonid.

Eesti Botaanikaaiad.( Eraldi lehel)!!!! algab leheküljega 12-14

Aasta 2014 on floksikasvatajate seas sündmuseks, sest siis ilmub Eestis esimene, ainult floksidele pühendatud raamat “Aedfloks” ja autoriks Aarne Kähr. Raamat on illustreeritud ilusate värviliste floksipiltidega ja juures selgitus sordi iseärasustest. Käsitletakse ka floksihaigusi, nende kasvatamist, sortide eristamist ja tutvustatakse flokse Peterburis tänapäeval. Lisatud oli aiandite nimekiri Euroopas, kust saab taimi ka tellida. Tänud Sulle tehtud töö eest!

Aasta 2014 tähistab Mädapea Mõisa floksikollektsioooni loomise algust. Ristiisaks saab Lembit Kaarna Aiasõbrast, kes viis väikesele grupile läbi koolituse, mille järel istutatakse esimesed 60 sorti. Järgmisel aastal, s.o. 2015, tellib floksiaed juba lisa Austriast ja Saksamaalt. Saadakse esimesed vene sordid Anu Nurmsalu ja Koidu Reinupi käest. Toimuvad esimesed ostureisid Venemaa floksiaretajate juurde . 2015.aasta lõpuks oli kollektsiooni suurus ligi 400 sorti, 2016. aasta lõppseis aga 719 sorti.

Esimesed Rahvusvahelised floksipäevad korraldati Mädapea Mõisas augustis, 2016 ja külastajaid oli ~ 1000 inimest. Üritus organiseeriti Mädapea Mõisa, Kaevandi OÜ ja Sankt Peterburi floksinäituste korraldajate ühistööna. Svetlana Voronina idanaabrite juurest esines õpetliku loenguga ja andis lühiülevaate Venemaal olevatest floksiaretuse suundadest. Kaasa aitasid endine maavanem Einar Vallbaum ja Eesti kultuuriministeerium eesotsas minister Indrek Saarega tagasid külalistele kultuuriviisa rahuvusvalisel üritusel osalemiseks. Floksinäitus sai teoks floksikasvatajste abile, kes 89 vaasi kaunite õitega täitsid . Esindatud olid Koidu Reinupi , Merike Mäemetsa ja Margus Maripuu uued seemikud. Koidu Reinup on uute seemikutega töötanud juba aastaid ja tulemuseks on väga eriliste õite ja lehtedega uued sordid. Merike Mäemetsa töö tulemuseks on uued, suureõielised, kirkad ja väga kaua vaasis püsivad sordid. Otsustati, et järgmisel aastal, s. o. 2017, alustame Eestis floksinäitusele esitatud uute seemikute registreerimist, nende kirjeldamist ja pildistamist ning avaldamist rahvale.

Rahva lemmikud 2016. aastal olid:

• I koht - Miss Mary
• II koht - Baby Face
• II koht - Rayonant
• IV koht - Uspeh (LAURA)

Laulja Marek Sadam oma kaaslasega võiduflokse demonstreerimas.

Floksipäevade raames avaldati:

• Floksivihik nr. 1, kus tutvustati Venemaa kuulsamaid ja uuemaid sorte ning anti soovitusi õigetest floksikasvatamise võtetest.
• Nimeline kalender Venemaa kuulsa aiadisaineri ja aretaja Jelena Konstantinova aretustöö osast, mis oli suunatud väikeseõieliste flokdisortide saamisele.
• Nimeline kalender Venemaa legendaarse aretaja Juri Reprjovi , kelle töid iseloomustab maalilisus, tuntumatest sortidest. Kalender ilmus vene keeles.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis on flokside õitseng ja õitsemine olnud rikkalik ning arenev. Teadurid ja Tallinna Botaanikaaia töötajad on pidevalt avaldanud kirjutisi uute sortide turuletulekust, flokside õigest kasvatamisest ja nende valikust pidevalt õitsva peenra saamiseks maist oktoobrini. On külastatud aiasündmusi ja aretajaid välismaal. On olemas meie endi poolt aretatud sordid (Mis on küll alles aretustöö algus), korraldatud floksipäevi ja näitusi. On tekkinud uued floksisõbrad ja kollektsionäärid, kelle aias 100-300 floksisorti on. On rajatud Eesti suurim floksikollektsioon Mädapea Mõisas, mis koosneb 70% Venemaal aretatud ja 30% Euroopas aretatud sortidest. Lähemalt saate tutvuda Mädapea Mõisa kollektsiooniaiaga www.floksiaed.ee

Kommentaar floksipäevasest:

1. Eesti I Floksipäevad Mädapea Mõisas 5-6. august 2016 oli vaieldamatult kõige tähtsam floksidele pühendatud sündmus viimastel kümnenditel kogu Eestis ja tõenäoliselt ka kogu Baltikumis. Suur tänu korraldajatele äärmiselt töörohke panuse eest Eesti floksikultuuri taaselustamise ja populariseerimise ees!

Lembit Kaarna,
Lillekasvatuse meisteraednik

Aitäh lugemast! Jään lootma, et ülevaade flokside elust Eestis andis Sulle positiivse elamuse ja soovi neid siia vaatama tulla ja oma aeda lisama. Olete alati oodatud!

Teie,
Marika Vartla,
Mädapea Mõisa flokside kollektsiooniaia perenaine.