Floks (Phlox)
Hea lugeja!
Aedfloksid on Eestis õitsenud pea 200 aastat.
Oma ülevaates flokside tuleku kohta Eestis olen püüdnud anda teavet nii uute liikide/sortide sissetoomisest ja nende levikust ajaskaala järgi, nende kasvatajatest, aretajatest, kirjutistest ja sündmustest: kõigest, mis seotud floksidega ja seda neljal ajaperioodil läbi aiakujunduse prisma.
Kui küsida ükskõik kui eaka inimese käest Eestis, kas tema vanematel või vanavanematel õitsesid aias aedfloksid, siis vastus on alati ühene - JAH.
Lilleaedades lõhnasid juuli keskpaigast alates suured floksipuhmad ja nii mõnigi mööduja seisatas, et seda hetke nautida ja nostalgiliselt mõtisklema jääda.
Tundub, nagu oleks aedfloks eestlaste aedades alati olemas olnud! Tegelikult pole seda lille kasvatatud Eestimaal veel 200 aastatki. 2017. aastal täitub tema siia- jõudmisest 185 aastat.
Missugune oli siis kaugelt kodumaalt Ameerikast tema tee, saatus ja jõudmine meie aedadesse, kus ta veel, ikka ja jälle, populaarne on?
Euroopa riikide poolt teiste maailmajagude koloniseerimise tulemusel tutvuti ka nendes maailmajagudes kasvavate taimedega, samuti loodusele väga lähedase Hiina ja Jaapani aiakultuuriga. Need asjaolud põhjustasid lillede laialdasemat kasutuselevõtmist aiakujunduses, kus eelnevalt peamiselt puid ja põõsaid kasutati.
- Ameerika avastati 1492.
- Phlox kultuuristati 1732.
- Prantslane Lierval tõi Kesk-Euroopa turgudele sada aastat hiljem esimesed kirjuõielised sordid (1832).
- Phlox maculata jõudis Euroopasse 1740.
- Phlox paniculata jõudis Euroopasse (Inglismaale) 1743.
- Phlox subulata on aiataim aastast 1745 ja Eestis aastast 1934.
- Phlox drummondii (1-aastane) jõudis Texasest Euroopasse botaanik Drummondi vahendusel 1834.
- Taime teaduslik nimetus Phlox tuleneb kreeka keelest ja tähendab tõlkes ‘leeki’. Taime leegitsevast õievärvist tuleneb ka tema nimetus - aed-leeklill.
Veel XVIII sajandi lõpul peeti lilli üldse ‘meeldivateks arstirohtudeks’