Nõukogude aeg (1940-1990)

Peale sõda algas Eesti metsakülades metsatööstuste areng. Suurte metsade keskel Virumaal, Tudu külas sai 1947. aastal alguse Tudu metsapunkt, kus hakati kohe ka oma töölistele uusi maju ehitama. Hooned ei olnud veel valmiski, kui aiad puude, põõsaste ja lillepeenardega juba rajatud said. Ja jällegi ei puudunud sealt meile nii omaseks saanud lilled - leeklilled. 

Kirjutise autor oma vanavanemate aias. Käes ja taustal floksid. Pilt tehtud 1960. aastal. Peenral on näha ka teistes toonides flokse.

Kuigi rahvas ei taha seda nime ‘leeklill’ omaks võtta ja eelistab rääkida endiselt floksist, on lilled endiselt populaarsed ja väga levinud. Maal sordinimedest veel ei räägitud, flokse tunti värvi järgi - valged, punased, roosad ja lillad. Kirjanduses aga, võrreldes teiste püsikutega, keda tutvustati alles kui liiki, räägiti floksist juba kui liikidest ja sortidest.

Saadaolevad aed-floksisordid 1956. aastal olid:

Valged:

Buchner (Frau Anton Buchner), Josephine Gerberaux, Maria Nagibina ( hakkab tekkima meie aedades esimesi Venemaa sorte ), Mia Ruys, Sever, Markovski seemik, Schneepyramide 

Roosad: 

van Heeckeren (täielik nimi Baron van Heeckeren), Bjun Rozovyi, Dorffreude, Elisabeth Campbell, Evelyn, Flora Hornung, Gerford, Jules Sandeau, Karneval (tõlgitud sisuliselt, mitte kirjapildi järgi), Kuidas karastus teras (tõlgitud, originaalnimi Как Закалялась Сталь (Kak Zakaljalas Stal)), Lofna, Lückenbuser, Maria Fedorovna, Moskvalanna (tõlgitud, originaalnimi Moskvitshka ), Mälestus Jermolovale (tõlgitud, originaal Pamjat Jermolova ),Nicola Flamel, Marioni seemik, Thor, Tenor.

Punased : 

Brilliant, Camillo Schneider, Coquelicot, Leo von Schlageter, Lucas Schvinghammer, Pluton, Professor Went, Bedinghausi seemik, Septemberglut.

Sinised ja lillad:

Aafrika (originaalnimi Africa on kirjutatud selleaja kirjapildi järgi), Iris, Le Mahdi, Lord Raleigh, Mrs. E. Prichard, Mrs. Milly van Hobeken, Othello, Rayonant, Rewichsgraf von Hochberg, Sinabad, William Kesselring. 

Kirjapildi muutus ja originaalnimedest eemaldumine on märgatav. Lisandub rida Venemaa aretajate nagu Nagibina, Markovi, Gaganovi,Skrastyni sorte. Siniste ja lillade õitega floksisorte tuleb juurde.

Phlox subulata var. Atropurpurea sortidest olid saadavl : Brightness, Maischnee, Põhjatar, Silver Blaze.

Ajakirjanduses anti aiaomanikele nõu kevadel õitsevate flokside hoolduseks ja soovitati pikaleveninud taimevarred peale õitsemist kohe tugevasti tagasi lõigata, siis õitsevad nad järgmisel kevadel jälle rikkalikult.

Floksiaretus Eestis läks ajalikku 1960-datel selle poolest, et tekkisid Eestis aretatud sordid, mis jõudsid ka rahva sekka. 

Meie kuulus ja armastatud baleriin Helmi Puur külastas oma abikaasa Heino Kiigega Rudolf Tamme aeda ja neile jäi silma kaunis, huvitava tooniga punakas aedfloks, mis peenral külluslikult õitses. Priimabaleriini auks saigi see sort nimeks Helmi Puur ja ta õitseb endiselt floksikasvatajate aedades. Õie läbimõõt on 5,5 cm, kõrgus 80 cm, õitsemise aeg juuli-august. Roosakaspunsed õied , väga suured õisikud. Kompaktne, suhteliselt haiguskindel.

Kuna nii Helmi Puur kui ka samanimeline floksisort olid eestlaste seas niivõrd populaarsed, siis iga vähegi sarnast sorti või seemikut aias hakati kutsuma Helmi Puuriks, seda eriti maakohtades, kus sortide eristamist veel ei osatud. Meie tuntud aiaguru Sulev Savisaar tegi originaalsordi Helmi Puur otsimisel, tuvastamisel ja kirjeldamisel ära suure töö. Nüüdseks on selge, missugune täpselt näeb sort välja ja missugused on tema näitajad.

Floks HELMI PUUR (Pildi autor Aarne Kähr).

Rudolf Tamme aretatud sorte oli veel teisigi, aga nad on jäänud rahvale kättesaamatuks ja vajunud unustusehõlma.

Alati on aia kujundusvorm ja sisu vastanud oma aja vaimule ja elu nõuetele. Kuni seitsmekümnendateni rajati ehiaaedu peamiselt ikka ilu pärast. Aiakujunduse raamatus 1971. aastal selgitatakse, et ei lepita enam ainult iluga, vaid nõutakse, et aiad oleksid peale selle ka otstarbekad ja maksimaalselt kasutatavad suvel värskes õhus viibimiseks. Aed ei ole mingiks luksusehteks, kus ettevaatlikult liikudes ringkäiku tehakse, vaid ta peab olema lihtne ja võimaldama igal pool ringi liikuda. Illustratsiooniks lisatakse pilt, kus on aedfloksid (Phlox paniculata) Vollblüte, Iris, Sommerkleid ja padjandfloksid (Phlox subulata) Maischnee, Brightness. 

Soovitatakse isturada meelisfloksi (Phlox amoena), kevadfloksi (Phlox divaricata) ja veel Phlox  subulata sorte F.G.Wilson ja Põhjatar.

Eestis tuntumad aed-floksi sordid 1971. aastal olid:

• Valged: Gerford, Schneerausch , Schneeferner.
• Valged, punase silmaga: Kirmesländer, Lükenbeeser, Sommerkleid
• Lõheroosad: Bornimer Nachsommer, Eva Foerster, Koralle, Tenor
• Tulipunased: Feuerspiegel, Juliglut
• Telliskivipunane: William Ramsey
• Tumelilla : Iris
• Helelilla: Eftenköning, Parma Verlchen

Ka seitsmekümnendatel aastatel enamkasutatavad ja soovituslikud sordid olid ikka Saksamaalt. Venemaalt tulnud sordid olid peamiselt botaanikaaedades ja kollektsionääridel. Kindlasti jõudis palju sorte ka tava-aaedadesse, kuid sellisel juhul ei oldud sorditundlikud või ei avaldatud kirjutistes infot. 

Talvekindlus on leeklilledel üpris hea ja kahjustusi harilikult ei esine. Kuid 1971/1972. aastal Põhja-Eestit tabanud lumevaene külm talv tegi aga floksidele “karuteene’’” ja paljudes aedades nad hukkusid.

Raamatus “Kõrgekasvulised püsililled”, E. Sarapuu 1978, nimetatakse floksipuhmikut ‘puhmas’, mis praegusel ajal aga uue tähenduse on saanud.

Ta kirjutab ka, et leeklilled on kaunid, rikkalikult õitsevad ja ulatusliku skaalaga püsililled. Nad sobivad suurepäraselt püsilillepeenardesse, eriti madalama kasvuga sordid. Hästi passivad nad suurte, mitmevärviliste rühmadena murusse, suuremate hoonete, aiapiirete, ilupuude ja põõsaste ette. Erinevate sortide kõrvuti istutamisel tuleks valida omavahel sobivad värvitoonid ja ühtlane kõrgus. Mida suurem on haljasalale istutatav leeklillede rühm, seda kõrgemaid sorte võib kasutada.

Soovituslikud aed-floksisordid 1978. aastal olid: 

• Valged: Freifläurein von Lassberg, Frau Antin Buchner, Mia Ruys, Sommerkleid, Graf Zeppelin, Kirmesländer
• Roosad: Wiking, Eva Foerster, Coralle, Jules Sandeau, Elisabeth Campbell, Thor, Rheiländer
• Punased: Saladdin, Karl Foerster, Späthrot, Africa, Professor Went, Purpurmantel.
• Lillad ja sinised: Rayonant, Amarantrise, Le Mahdi.

Lillade ja siniste floksisortide valik oli väike. Vene floksisordid olid aga meie aedades olematud (vähemalt avaldatud kirjalikud teated puuduvad). Endiselt ruulised “sakslased”.

Ja siis saabub pikk vaikus, - vaikus enne suurt tormi.

Tartu Botaanikaaed peab plaani sulgeda üldse flokside kollektsioon ja maa üles künda. Kuna tollane aednik Vaike Põdersoo toob 1980-date lõpus Minski Ja Kaunase botaanikaaedadest ligi 20 uut floksisorti, siis jäi nendega lõpetamise mõte katki. Uute aedfloksi sortide seas olid : Alenki Tsvetotshek, Fioletovyi, Gartendirektor, Svjatogor, Tarass Shevtshenko, Inta, Jubileinyi, Novinka, Rumjanyi, Spidola.