Rootsipojeng/ Paeonia x hort.

Rootsi pojeng on kujunenud iseeneslikust ristumistest P. anomala x P. tenuifolia x P 'Bergiana' vahel.Selline eksemplar leiti 1920. aasta paiku Stockoholmi Bergiuse botaanikaaiast, mis kuulus kunagi vendadele Bengt ja Peter Jonas Bergiusele. Selline ristand on küllaltki levinud ka Eesti aedes, kuigi teda aetakse tihti segi looduses kasvava P. tenuifoliaga, Rootsi pojeng on kõrgema kasvuga ( 80 cm), veidi laiemate lehehõlmadega ja pisut suurema,lillaka varjundilise punase lihtõiega. Ta on viljatu.
Mõned tuntud väljaanded väidavad, et Lapimaal kasvavat stepipojeng ( P. arietina), mis tegelikult on aga Rootsipojeng.
Ristand on oma nime saanud leiukoha maa järgi.