Miku

Paeonia bergiana hort., rootsi pojengi Sulev Savisaare seemik. Rootsi pojeng kui anomaalse pojengi ja ahtalehise pojengi aedhübriid (P. anomala × P. tenuifolia), mis tekkis iseeneslikult 1920. aasta paiku Rootsis Stockholmi Bergiuse botaanikaaias. Rootsis kannab liik nime herrgardspion. Üllataval kombel on see suhteliselt hiljutise tekkega aedliik ka Eesti aedades küllalt laialt levinud ja teda tuntakse ja pakutakse ahtalehise pojengi eksitava nime all. Seetõttu paljud Eesti inimesed, kes arvavad end ahtalehist pojengi kasvatavat, polegi tegelikult toda ehtsat liik seni näinud. Mille poolest siis rootsi pojeng ahtalehisest pojengist erineb? Esiteks on ta küllalt kõrgekasvuline (ehtne ahtalehine pojeng on kääbustaim, kõrgus kuni 40 cm), teiseks on tema lehehõlmad veidi laiemad (ahtalehisel pojengil on „tillilehed“), kolmandaks on tema õied veidi suuremad ja lilla varjundiga punased (ahtalehisel pojengil tulipunased) ning neljandaks on ta viljatu (ahtalehine pojeng külvab ohtralt idanemisvõimelisi seemneid, mistõttu taime ümber on enamasti palju isekülvist tekkinud taimekesi). Sulev Savisare aias on viimastel aastatel seemikutest tekkinud mitu erinevat rootsi pojengi varianti, mis kõik erinevad tüüpilisest ja levinud rootsi pojengist. See seemik on 2007. aastal välja valitud. 1986. aastal sai Sulev Savisaar Krimmist Bahtsšisaraist ahtalehise pojengi seemneid, millest kasvasid ülimadalad roomavad taimed.Nende sekka tekkis hiljem ootamatult üks kõrgem taim: rootsi pojengi seemik. Seemik erineb muudest rootsi pojengidest madaluse poolest: ta on vaid kuni 40 cm kõrgune. Mõnel aastal on olnud ka ainult 25 cm kõrgune . Ta puhkeb ülivara: mõni päev peale mai keskkohta, seega kuu aega varem meie aedade tavalistest pojengidest. Reeglina on see seemik viljatu, ometi on temalt 2007. ja 2011. aastal paar seemet leitud! Tillilehti tal pole.